“Kunst on kunstis kunsti näha” ja “Ilu on vaataja silmis” – need on ütlused ja sõnakõlksud, kuid samas on need ka ühe täiesti eraldi teadusharu uurimismaastikuks. Miks siis üht maali vaadates tekivad mingid emotsioonid ja taju vaatajas ja teist vaadates hoopis teistsugused?
Meie ajudes on osad, mis reageerivad kunstile ja on olemas lausa teadusharu, mis tegeleb selle uurimisega, kuidas me tajume, vastu võtame, reageerime kunsti kogedes – vaadates, kuuldes, tajudes ja haistes jne. Neuroesteetika (inglise keeles neuroaesthetics) uuribki seda kõike. See pole mingi üleloomulik tajumine või nägemine, see on päris teaduslikult tõestatud efekt, et tegelikult kunsti vaataja/kogeja tajub seda, mis seisundis (meeleolu, häälestus) on see teos loodud.
Seega on LoovVoog loodud selleks, et kui lood kunsti ja teed midagi enda kätega, siis saad teadlikult häälestada end lainele ja meeleseisundisse, mis kannab neid väärtusi, mida tahad hiljem loodut vaadates tunda ja kogeda.
Ülaloleva skeemi lihtsustatud seletus, mis võtab kokku selle, kuidas kunstniku emotsioon sinuni jõuab. Protsess jaguneb kolmeks selgeks etapiks:
1. etapp: Loomine (Emotsioonist liigutuseni)
Kõik saab alguse kunstniku ja looja seest. Kui tal on tugev emotsioon (nt viha või rõõm), aktiveerub tema ajus emotsioonide keskus ja motoorne korteks (liikumisjuhtimine).
- Kunstnik ei maali ainult pilti, vaid paneb oma füüsilise liigutuse kaudu (pintslitõmbe kiirus, surve, suund või mõni muu loovtegevus) oma tunde, seisundi, häälestuse lõuendile.
2. etapp: Kunstiteos (Emotsionaalne jälg)
Maal toimib nagu “mälupulk”, kuhu on salvestatud kunstniku oleks, energia, häälestatus. Pintslitõmmete dünaamika ja värvide valik on visuaalsed vihjed, mis jäävad lõuendile püsima.
- Teos on sild, mis hoiab kunstniku emotsiooni “füüsilises vormis” alles ka aastaid hiljem ja sellega on võimalik toetada iga vaataja häälestatust.
3. etapp: Vaataja taju (Kehastatud simulatsioon)
See toimib nagu “maagia” sinu ajus:
- Peegelneuronid: Kui sa vaatad maali, hakkab sinu aju alateadlikult matkima neid liigutusi, seda loomeprotsessi, mida kunstnik tegi. Sa justkui “elad läbi” selle maali tegemist oma vaimusilmas.
- Esteetiline kolmik: Sinu aju kolm osa töötavad koos – üks tajub värve, teine tekitab tunnet, häälestust ja seisundit ja kolmas otsib tähendust.
- Emotsionaalne “nakatumine”: Kuna sinu aju simuleerib kunstniku liigutusi ja seisundit, hakkad sa lõpuks tundma sarnast emotsiooni. Sa “nakkud” sellest tundest, mis oli kunstnikul maalimise hetkel.
Lühidalt: Kunstnik paneb tunde pintslisse $\rightarrow$ pintsel jätab jälje lõuendile $\rightarrow$ sinu aju peegelneuronid “mängivad” selle liigutuse ja sellega koos ka kogu häälestatuse, seisundi sinu sees uuesti ette.
Allikaid neuroesteetika kohta:
Vartanian, O., & Chatterjee, A. (2014). The Neuroaesthetics of Art. (See on üks fundamentaalsemaid artikleid, mis kirjeldab “esteetilist kolmikut”).
Freedberg, D., & Gallese, V. (2007). Motion, emotion and empathy in aesthetic experience. (See artikkel on nurgakivi peegelneuronite seostamisel kunstikogemusega; autorid selgitavad, kuidas vaataja “simuleerib” kunstniku pintslitõmbeid).
Hatfield, E., Cacioppo, J. T., & Rapson, R. L. (1993). Emotional Contagion. (See töö on aluseks arusaamale, kuidas emotsioonid inimeste vahel – ka läbi kunsti – levivad).