Binauraalne tuiklemine ehk aju ümberprogrammeerimine muusikaga

Binauraalne tuiklemine tähendab ajus tekkivat  kõrvapetet  ehk kuulmisillusiooni, kus inimene tajub tuiklemist või inglise keelest beat’i kahe lihtheli puhul, mida mängitakse ühel ajal mõlemasse kõrva.

Kõige lihtsamalt öeldes on tuiklemine see “vibreeriv” või pulseeriv heli, mida kuuled, kui kaks sagedust on üksteisele väga lähedal. Oster (allikas all) selgitab, et on kahte tüüpi tuiklemist:

  • Tavaline (akustiline) tuiklemine: Seda võib kuulda kasvõi ühe kõrvaga. See tekib õhus, kui kaks heliallikat segunevad. Näiteks kui kaks kitarrikeelt on peaaegu (aga mitte täpselt) samas häälestuses, kuuled sa nende vahel “voolamist” või tuiklemist.
  • Binauraalne tuiklemine: See on “aju tekitatud heli”. Selle tajumiseks on vaja mõlemat kõrva. See tekib ainult siis, kui vasakusse ja paremasse kõrva saadetakse eraldi (tavaliselt kõrvaklappidega) veidi erinevad helisagedused. Sinu aju viib need signaalid kokku ja loob ise kolmanda, pulseeriva taju.

Milleks kasutatakse binauraalseid helisid?

P. Lizana (2010) uuring “Brain synchronization for learning” ja teised sarnased kaasaegsed teadustööd selgitavad, et binauraalseid rütme kasutatakse peamiselt ajulainete kaasa haaramiseks (ingl brainwave entrainment). Lizana ja teiste uuringute kohaselt on binauraalsete rütmide eelis see, et need on mittemidagitegev ja ohutu viis oma aju seisundit muuta.

See tähendab, et aju on loomupäraselt kalduv oma sagedust kohandama välise rütmiga. Kui sa kuulad kõrvaklappidega binauraalset heli, “häälestub” su aju sellele sagedusele, mis aitab sul saavutada soovitud vaimset seisundit – olgu selleks sügav uni, õppimiseks vajalik keskendumine või stressi leevendamine.

Peamised põhjused, miks kasutatakse binauraalset tuiklemist, on:

  1. Õppimise tõhustamine: Beta- ja Gamma-sagedused aitavad ajul infot kiiremini seostada ja mällu salvestada (n-ö sününkroniseerivad aju eri osad ühisele sagedusele).
  2. Ärevuse vähendamine: Alpha- ja Theta-rütmid aitavad rahustada üliaktiivset meelt, vähendades stressihormoonide taset.
  3. Une kvaliteedi parandamine: Delta-rütmid aitavad inimestel, kes muidu ei suuda “mõtteid välja lülitada”, kiiremini sügavasse unefaasi jõuda.

Ajulainete spikker: mis sinuga toimub?

Ajulaine tüüpSagedus (Hz)Seisund ja mõju inimeseleMillal kasutada?
Delta (Δ)0,5 – 4 HzSügav uni ja taastumine. Selles olekus kaob teadlikkus ümbritsevast täielikult. Keha tegeleb rakkude uuendamise ja “remondiga”.Unetuse korral, füüsiliseks taastumiseks.
Theta (θ)4 – 8 HzSügav lõõgastus ja unistamine. Sarnane seisundile vahetult enne uinumist või sügavas meditatsioonis. Suureneb loovus ja ligipääs alateadvusele.Mediteerimiseks, loovaks sähvatuseks, uinumiseks.
Alpha (α)8 – 14 HzRahulik ja “voolav” keskendumine. Sa oled ärvel, aga su meel on tühi ja stressivaba. See on n-ö “puhkeasend” ärveloleku ajal.Stressi vähendamiseks, kergeks õppimiseks, ärevuse leevendamiseks.
Beta (β)14 – 30 HzAktiivne mõtlemine ja tähelepanu. See on meie tavaline ärveloleku olek, kus me lahendame probleeme, räägime ja analüüsime.Keeruliseks vaimseks tööks, erksuse tõstmiseks, loogiliseks mõtlemiseks.
Gamma (γ)Üle 30 HzMaksimaalne sooritus ja kognitiivsus. Aju töötab täisvõimsusel. Seostatakse “eureeka!”-hetkede, kiire infotöötluse ja kõrge teadlikkusega.Tippsoorituseks, väga kiireks õppimiseks, mälu turgutamiseks.

Mis juhtub inimesega selle tagajärjel?

Kui sa kuulad näiteks 10 Hz (Alfa) rütmi, siis mõne minuti pärast hakkab su aju genereerima rohkem Alfa-laineid. Tulemuseks on see, et su lihased lõdvestuvad, südametöö võib veidi aeglustuda ja sa tunned end emotsionaalselt stabiilsemana, kuid oled siiski vaimselt kohal. See on nagu aju “häälestamine” õigele kanalile vastavalt sellele, mida sa hetkel teha soovid.

Millal me seda kuuleme? (Sageduse piirid)

Binauraalne tuiklemine ei teki suvaliste helidega. Osteri uuring tõi välja konkreetsed reeglid:

  1. Madalad helid on võti: See efekt tekib ainult siis, kui algsed helid (mida nimetatakse kandvateks sagedusteks) on madalad.
  2. Lubatud vahemik: Helid peavad jääma vahemikku 90 kuni 1000 Hz. Võrdluseks: see on umbes madalast bassimehest kuni naislaulja keskmise kōrguseni.
  3. Parim koht (440 Hz): Kõige selgemalt ja tugevamalt tajub aju seda efekti siis, kui heli sagedus on umbes 440 Hz (muusikas on see esimene oktavi “la” noot).
  4. Mis juhtub piiridest väljaspool?
    • Kui heli on madalam kui 90 Hz, läheb asi segaseks. Inimene ei saa enam täpselt aru, kas ta kuuleb aju loodud tuiklemist või neid algseid helisid endid.
    • Kui heli on kõrgem kui 1000 Hz, siis binauraalne tuiklemine lihtsalt hajub ja kaob ära – meie aju ei suuda nii kõrgete sageduste puhul seda “vigurit” enam luua.

Binauraalne tuiklemine ehk aju ümberprogrammeerimine muusikaga

Binauraalne tuiklemine tekib ajus, kui kuulata vastavaid helipalu kõrvaklappidega. Soovitame soojalt kasutada kõrvapealseid kvaliteetseid klappe, mis võimaldavad päriselt “minna muusika sisse”, et kogemusse sisse minna täielikult.


LoovVoo puhul kasutame binauraalset tuiklemist helifailide puhul, mille eesmärk on ajus ümberkirjutada vanu mustreid, mis sind enam ei teeni. Näiteks “Ellujäämistasandilt välja: afirmatsioonid” sisaldavad nii binauraalset tuiklemist kui ka kõrgsagedusliku muusika kasusid, et järjepideval kasutamisel aidata endal pehmelt ja kergelt ümberprogrammeerida neid uskumusi ja mõtteid, mis hoiavad sind nö kinni või lõksus.


Allikad: Oster G, (1973). Auditory beats in the brain. Scientific American, 229(4), 94-102.

Lizana, P. (2010). Brain synchronization for learning. The Journal of the Acoustical Society of America, 128(4), 2343-2343.